Kaali meteoriidi kraatrite väli

         

Kaali meteoriidikraatrite väli tekkis Saaremaale sadanud meteoriiditükkidest, mis jätsid dolomiitsesse aluspõhja erineva suurusega kraatreid. Pronksiajal ajal oli Saaremaa asustatud paik ning hävingut ja segadust tekitas see siinses muistses rahvas kindlasti. See on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli.

Uuri lisaks


Kesselaid

     

Kesselaid on Eesti vanim ja kõrgeim laid, mis asub Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel. 1,7 km2 suuruse laiu kõrgeim koht - Kesse pank - asub looderannas ning on umbes 600 m pikk ja ligi 8,5 m kõrge.

Uuri lisaks


Matsalu rahvuspark

   

Penijõe mõisahoone II korrusel paikneva Matsalu looduskeskuse ekspositsioon pakub külalisele hea võimaluse tutvumiseks Matsalu rahvuspargi eripäraga: Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. 

Uuri lisaks


Ruhnu saar

           

Ruhnu saarele pääseb Roomassaare sadamast pärast kahe tunni pikkust merereisi. Ruhnu puukiriku puhul on tegemist teadaolevalt vanima säilinud puithoonega Eestis, mille õhus on tunda kerget tõrva ja vana puidu lõhna, imetletakse nikerdustega kantslit ja akendel olevaid säravaid rubiine. Kirik valmis 1644. a ning on arhitektuuri
poolest ainulaadne ka Euroopa mastaabis. Stockholmi ajaloomuuseumis hoitakse tänaseni Ruhnu puukirikust pärit klaasimaalide kollektsiooni. Neid kuute 17. sajandi klaasimaali peetakse ühtlasi Eesti klaasikunstiajaloo vanimaks ja väärtuslikuimaks kollektsiooniks. 1912. a valmis Ruhnu uus kirik, kolme sammu kaugusele vanast puukirikust.

Uuri lisaks


Tuhu soo

   

Tuhu soo kujunemine algas üle 5000 aasta tagasi, kui hoogustus siinsete jäänukjärvede soostumine.
Silmapaistvalt ilus on paik maikuus, kui soo on kaetud valgete ubalehtede õitega. Matkajaid ootab laudtee ja vaatetorn. Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suurimaid soostike, paiknedes vaid 10km kugusel merest on ta oma arengulooliselt noor. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. 

Tuhu sooga saab tutvuda 1,1 km pikkusel RMK matkarajal.

Uuri lisaks


Laelatu puisniit

 

Laelatu puisniit on üks suurimatest säilinud puisniitudest terves Põhja-Euroopas. Ala on olnud niidetavana kasutuses sajandeid. Sealt on leitud 76 taimeliiki ühelt ruutmeetrilt, mis tõstab puisniidu selle näitaja poolest esimesele kohale maailmas. Lisaks on siin esindatud 2/3 Eestis kasvavatest orhideedest.

Uuri lisaks


Orissaare staadioni tamm

       

Orissaare aleviku keskel asub Orissaare staadionitamm, mis võitis 2015. a Euroopa aasta puu tiitli. Esialgu kasvas tamm küll staadioni kõrval, kuid 1951. a staadionit laiendati ning tamm jäi keset staadioni jalgpalliväljakut. Seetõttu on tamm eriline mitte ainult Eestis, leidnud tunnustust kogu maailmas.

Uuri lisaks


Küdema ja Lepakõrve kurisud

 

Küdema ja Lepakõrve kurisud on suuremateks ja huvitavamateks karstinähtuste esinemiskohtadeks Saaremaal ja paiknevad luitestunud rannavallide vahel. Küdema kurisu asub Küdema külast lõuna pool ja kujutab endast kuni 35 m pikkust ja kuni 5 m sügavust karstilehtrit. Lepakõrve kurisu jääb Küdema külast 3-4 km kirdesse, mööda randvalle Paatsa külla viiva tee äärde. Kurisu pikkus on umbes 120 m ja sügavus 7 m. Tänapäeval voolab vesi kurisusse suubuvas ojasängis vaid kevadel.

Uuri lisaks


Kaande meteoriidisaju koht

 

Kaande meteoriidisajukoht, mis leidis aset 1855. a, on samuti leitav Merise külas. See oli esimene meteoriit Eestis, mille langemisest on olemas nii pealtnägijate kirjeldused kui ka maale langenud meteoriiditükid. Kivimeteoriidi läbimõõt oli 30 cm, mis lõi maapinda 45 cm läbimõõduga ja 40 cm sügavuse lohu.

Uuri lisaks


Kalja karstilehtrid

   

Kalja karstilehtrid ehk kurisud ja maa-alused jõed on salapärane loodusnähtus kevadise suurvee ajal. Suuremaid kurisuid on kokku 7, suurima läbimõõt 18 m ja sügavus 6 m. Karujärvest, mis on Saaremaa vanim järv oma ligi 8000 aasta vanusega, voolava jõe veed neelduvad Kalja kurisudesse ja maa-alustesse jõgedesse ning avanevad
paar km eemal muistses pühas hiies - Hiieniidi allikatel. Karstialad on Saaremaa paese ja lõhelise aluspõhja iseloomulik ja levinud nähtus. Tutvu piirkonnaga jalutades mööda RMK 1,0 km pikkust matkarada.

Uuri lisaks


Odalätsi allikad

 

Odalätsi allikate vesi tuleb ümbruskonna soodest ja Karujärvest ning jookseb mööda maa-aluseid karstipragusid mere suunas. Allikates pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale. Rahvajutu järgi trampis Vanapagan allikaaugud jõuetus vihas maasse, kui ta oli Suurelt Tõllult lüüa saanud. Legendi räägib, et kui pesta allika veega
nägu ja käsi, siis püsid igavesti noorena.

Uuri lisaks


Vilsandi Rahvuspark

               

Vilsandi Rahvuspark laiub ligi 240 km2 suurusel alal, valdav osa sellest on laiduderohke rannikumeri (pisut üle 160 saare), vaid kolmandik on maismaa. Rahvuspargi eellaseks on Baltimaade vanim kaitseala - 1910. a loodud Vaika saare linnukaitseala. Rahvuspargi loodust on kujundanud pehme mereline kliima ja iseloomustab rikkalik merelinnustik, Läänemere suurim hallhüljeste lesila ja sigimispaik, rikkalik haruldaste liikidega taimestik ja geoloogilised ning arheoloogilised väärtused. Vilsandi Rahvuspargi keskus asub Loona mõisakompleksis. Püsiekspositsioon tutvustab rahvuspargi loodust ja ajalugu ning saab vaadata loodusfilme rahvuspargist ja Saaremaast. Samas asuvas Kivimajas on ka geoloogiline väljapanek.

Uuri lisaks


Harilaid

   

Harilaid on merre küündiv liivane-klibune poolsaar, mis kerkis merest umbes 2000 a tagasi. Võttes ette 8 km pikkuse jalgsimatka mööda RMK matkarada võib imetleda kauneid liivarandu, väikeseid merelahtesid, üllatavaid rannikujärvi, väga omapärast ja õrna kaitstavate liikidega taimestikku, sambla ning samblikuväljasid, vaadelda merelinde ja hea õnne korral ka hülgeid. Poolsaare tippu ehib 1933. a valminud 26 m kõrgune Kiipsaare tuletorn, mis meres liikuvate liivade tõttu vahel viltu vajub ja vahel jälle tikksirgena seisab.

Uuri lisaks


Vilsandi saared

       

Vilsandi saared on oma väiksusest hoolimata väga eriilmelised - siin on dolomiitseid kaljurannikuid, rannaniite, liivarandu, roostikke, loopealseid männimetsi, kiviaedu. Vilsandi on Eestimaa kõige päikeselisem paik - päikeseta on siin aastas vaid umbes 90 päeva. Üle 2000 a vanust Vilsandi saart tuntakse tänu rikkalikule merelinnustikule kui „linnuparadiisi“ 37 m kõrgune Vilsandi tuletorn, mis ehitati 1809. a, on Saaremaa vanim. Vilsandile saab kas paadiga Papissaare sadamast või jalgsi Käkisilma rannast.

Uuri lisaks


Viidumäe Looduskaitseala

     

Viidumäe Looduskaitseala on rajatud haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitsmiseks. Kaitseala asub Saaremaa vanimas ja kõrgemais osas, mis ulatub kuni 59 m üle veepinna. Piirkond on botaaniliselt väga rikas. Näiteks on siin on Saaremaa robirohu ja Alpi võipätaka kasvupaigad. Rohkem infot jagab Keskkonnaameti Viidumäe Looduskaitseala Külastuskeskus. Tutvu looduskaitsealaga liikudes mööda 1,6 km pikkust RMK õpperada.

Uuri lisaks


Rahuste rannikumaastik

 

Rahuste rannikumaastik on kujunenud inimese ja looduse pikaajalisel koostoimel. Siinne rannaniit on üks paremini säilinud ja esinduslikumaid Eestis. Rahuste külast lääne poole jääb tihe kivikülv. Kõik kristalsetest kivimitest rahnud ja munakad, mis saarte randu palistavad ning ka kaugemalt sisemaalt leida võib, on pärit Skandinaavia mägedest, Soome kaljukõrgendikelt ja osaliselt ka Läänemere põhjast. Kohale on nad rännanud
viimase siit ülekäinud mandriliustiku poolt 25000-12000 aasta eest.

Uuri lisaks