Panga pank

         

Panga panga pikkus on ligi 3 km ja kõrgus kuni 21,3 m, mistõttu on tegemist Lääne-Eesti saarte kõrgeima rannajärsakuga. Tegelikult asub siin mitte ainult üks, vaid lausa kolm pangajärsakut. Pangal leidub rohkesti kivistisi.

Uuri lisaks


Rannaniidi pangad

   

Rannaniidi pangad (5 tükki) asuvad Muhu saare kirdetipul ca 1,5 km pikkusel maa-alal. Rannaniidi pangastikus avaldub kohati väga selgesti mandrijää kulutav toime. Pankade maksimaalne kõrgus on 3,5 m. Nendest kõrgeim on Püssina pank, mis on umbes 60 m pikk ja kuni 5,6 m kõrge.

Uuri lisaks


Üügu pank

   

Üügu pank, mis on suurim ja kaunim Muhu pankadest, asub rannajoonest umbes 150 m kaugusel. Pangajärsak on 0,5 km pikk ja kõrgusega 10 m merepinnast. Tähelepanuväärsed on pangas leiduvad murrutuskulpad, mis moodustasid suuremaid ja väiksemaid koopaid. Panga juures asub Silmaallikas, mille vett on läbi aegade peetud tervendavaks.

Uuri lisaks


Suuriku pank

   

Suuriku pank on kuni 11 m kõrguse ja 1,6 km pikkusena suur ja võimas, Panga panga järel kõrgeim rannajärsak saartel. Panga peal laiub omapärane männimets. Suuriku panga ees meres on samuti astang, mis on lõhkunud laevu ja võtnud elusid.

Uuri lisaks


Kuriku pank

   

Kuriku pank asub ligi 200 m kaugusel Suurikust ja on kaksikpangast mõõtmetelt tunduvalt väiksem – pikkust 1,3 km ja kõrgust 4,5 m.

Uuri lisaks


Undva pank

   

Undva e. Tõrvasoo panga pikkus on umbes 500 m ja kõrgus 2 m. Pank ja rannikujoon on tuulte ning tormide poolt pidevas muutuses. Undva panga all lahes talvitub kogu maailmas otseses hävimisohus olev linnuliik – kirjuhahk.

Uuri lisaks


Ninase pank

   

Ninase panga pikkus on umbes 1,5 km, kõrgus veidi üle 5 m. Ligi 200 m kaugusel merest asub 12 m kõrgune loodusvaatlustorn. Panga peal asub reisiparvlaeva Estonia katastroofis hukkunutele pühendatud mälestusmärk. Panga allosas, kuhu pääseb Tagaranna küla poolsest otsast, on vaadeldavad merglid (lubi- ja saviainest koosnev nn vesipaas) ja nende peal lubjakivid. Panga kivimeis on rikkalikult karpe ning meriliiliate osiseid.

Uuri lisaks


Abula pank

   

Abula pank on tagasihoidlik, umbes 2 m kõrgune ja 400 m pikkune kiviklibune astang.
Panga põhjatipus on meri ümaraks lihvinud stromatopoore, mistõttu geoloogid nimetavad seda „pealuurannaks“. Piirkonnas olevate loodusradade kohta saab infot RMK Mustjala loodusmajast.

Tutvu piirkonnaga mööda 6,8 km pikkust RMK matkarada.

Uuri lisaks


Merise pank

   

Abula pangast umbes 7 km mööda väikest metsateed põhja poole liikudes asub Merise neeme otsas Merise pank, mille kogupikkus on 250 m ja kõrgust kohati 2,5 m. Merise küla mets peidab endas Mustjala valla suurimat rändrahnu, Merise rändrahn, mille kõrgus on 4,5 m ja ümbermõõt 22 m.

Uuri lisaks


Elda pank

   

Elda pank on eriline nurgeliste ja paksude paeplaatide ning rannal paljanduva sileda paepõranda poolest. Nõukogude võimu ajal olid saarte rannad kinnised piirkonnad, Elda pangal võib praegugi näha NSVL piirivalve lagunevat vaatlustorni. Kummalised varemed meie rannaaladel on enamjaolt kõik pärit sellest ajast.

Uuri lisaks


Soeginina pank

   

Soeginina pank on kuni 3 m kõrgune ja 500 m pikkune astang, mille seinal saab vaadelda kivimist välja leostunud erinevate organismide kivistisi. Soeginina pank näeb väga eriline välja - paelahmakatesse tekkinud pragude vahelt väänduvad välja pangapealsete kaskede juured, ulatudes lausa merevette. Soeginina pangalt paistab Innarahu, kus käivad hallhülged lesimas ja jäävaestel talvedel poegimas.

Uuri lisaks


Katri pank

   

Katri pangale on märjal aastaajal üleujutatud rannaluha tõttu raske pääseda. Tagasihoidlik 0,5 km astang sisaldab aga külluslikult kivistisi. Nõukogude Liidu ajal asus pangal piirivalvetorn ja vaatluspunkt. Sellest ajast on veel tänaseni mõningad jäljed looduses.

Uuri lisaks