Karuse kirik

   

Karuse kirik sarnaneb suuresti keskaegsete kirikutega saartel. Karuse kirikut peetakse üheks vanimaks kirikuks Lääne-Eestis. Ühevõlviline pühakoda pärineb 13.sajandi II poolest. Kirikuaeda kaunistab 18. sajandist pärit ümmarguse põhiplaaniga kabel.

Uuri lisaks


Hanila kirik

     

Hanila kirik on üks Saare-Lääne piirkonna stiilsemaid varagooti sakraalehitisi, mis on ehitatud 13. sajandil. Kiriku läänemüüris vaata kindlasti võlvidele viivat treppi ja 1707. aastast pärinevat barokkstiilis kantslit ja nikerdatud altarit. Huvitavad on ka kiriku juures kalmistul säilinud huvitava kujuga, ilmselt varasest keskajast pärit hauatähised.

Uuri lisaks


Võiküla munakivitee

 

Võiküla munakivitee, mis on üks vähestest hästi säilinud munakiviteedest Saaremaal, algab Kuivastu sadamast. Umbes 3 km pikkune munakivitee rajati 1914-1916 rannakaitsepatareide ehitamiseks ja varustamiseks.

Uuri lisaks


Muhu Katariina kirik

       

Muhu Katariina kirik, mis on tõenäoliselt ehitatud 13. sajandil, on üks kaunimaid keskaegseid paekivist sakraalehitisi saartel. Iseloomulikult Saaremaa keskajal ehitatud kindluskirikutele, puudub ka Muhu kirikul torn. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud dolomiidist raiddetaile. Kirik asub Muhu saare keskuses Liiva külas.

Uuri lisaks


Koguva küla

       

Koguva küla võib pidada Eesti talurahvaarhitektuuri üheks väljapaistvamaks näiteks. Küla kõik hooned on arhitektuurimälestisena kaitse all. Küla kiviaiad on üle 200 aasta vanad. Küla on tuntud Juhan Smuuli sünnikohana. Kogula külas asub Muhu Muuseum, mille keskuseks on Tooma talu – Juhan Smuuli kodutalu.

Uuri lisaks


Kuressaare piiskopilinnus

           

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides. Linnuse ehitamist piiskoppide residentsiks alustati ilmselt juba 13. sajandi lõpus. Hilisemate sajandite vältel tugevdasid ja uuendasid linnust nii siin valitsenud taanlased kui rootslased. Praeguseks on linnus
põhjalikult restaureeritud. Linnuses tegutseb Saaremaa Muuseum, pakkudes külastajaile teadmisi Saaremaa ajaloost ja loodusest.

Uuri lisaks


Valjala Martini kirik

       

Valjala kirik rajati, esialgu küll kabelina, arvatavasti võidutähisena kohe pärast Valjala maalinna vallutamist 1227. a. Ilmet hakkas kirik võtma sajand hiljem, ja nagu Saaremaal kombeks, kindlustatud kirikuna. Torn ehitati kirikule 17. sajandil. Valjala kirik on vanim säilinud maakirik Eestis.

Uuri lisaks


Virtsu tuletorn

 

Virtsu tuletorn on kohati nukra ajalooga. Õigupoolest on tänasel päeval Suures Väinas orienteerumist hõlbustav majakas Virtsus juba neljas. Praegune tuletorn on oma plaanilt neljatahuline ja merepinnast 19 m kõrgusel.

Uuri lisaks


Väikese väina tamm

 

Väikese väina tamm ühendab Muhu saart Saaremaaga. Ehitustöid viidi läbi üheaegselt mõlemal pool väina kaldaid ja tamm avati 1896. a. Tammi ümbruses laiuvatel rooväljadel peatuvad kevadeti-sügiseti suured veelinnuparved.

Uuri lisaks


Jaani kirik

 

Jaani kirik on Saaremaa väikseim ja merele lähim paekivikirik, mis ehitati 17. sajandi lõpus pidalitõbiste kirikuks. See on üks väheseid Põhjasõja eelseid barokseid maakirikuid Eestis. Kirik on nime saanud Aleksandria patriarhi, püha Johannes Almuseandja järgi, kes oli vaeste ja haigete kaitsja. 

Uuri lisaks


Leisi õigeusu kirik

 

Leisi õigeusu kirik on ehitatud 1873. aastal. 19. sajandi keskpaiku olid Saaremaal järjepanu ikalduseaastad.
Rahva seas levisid kuuldused, et end riigivõimu juures üles kirjutades vabanetakse mõisa kohustustest ning keiser kingib usuvahetajatele maad. Apostlikku õigeusku siirdus 30% Saaremaa tollasest elanikkonnast. Seepärast võib Saaremaal ringi sõites kohata väikeseid sibulkuplitega õigeusu kirikuid.

Uuri lisaks


Karja kirik

 

Karja kirik on justkui ehtelaegas, siin peitub rohkem kui üheski teises meie keskaegses maakirikus dolomiidist raidskulptuure ja -dekoori ning mõistatuslikke paganlike motiividega võlvi- ja seinamaalinguid. 13. sajandist pärit ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teevad kiriku ainulaadseks kogu Põhja-Euroopas.

Uuri lisaks


Paatsa maalinn

   

Mustjala valda, Paatsa külla jääb Paatsa maalinn, mille madal liivast ringvall kuhjati 13. sajandi lõpul või 14. sajandi algupoolel. 11.-13. sajandil asus samas kindlustamata asula.

Uuri lisaks


Pidula rüütlimõis

       

Pidula rüütlimõis rajati 16. sajandil, üsna pea pärast Põhjasõda. Enne seda paiknes siin pidalitõbiste varjupaik. Mõisa peahoone on ühekorruseline, ehitatud kohalikust Selgase dolomiidist saaremaalikult lihtsas barokkstiilis. Säilinud on mitmed kõrvalhooned. Pidula mõisas pakutakse majutust, toitlustus ja vaba aja veetmise võimalusi.

Uuri lisaks


Loona mõis

             

Vilsandi Rahvuspargi keskus asub Loona mõisakompleksis. Püsiekspositsioon tutvustab rahvuspargi loodust ja ajalugu ning saab vaadata loodusfilme rahvuspargist ja Saaremaast. Samas asuvas Kivimajas on ka geoloogiline väljapanek. Mõis toimib hotellina, seal asub ka restoran ning pakutakse huvitavaid loodusretki ja giidiga matku.

Uuri lisaks


Lihulinna maalinn

   

Lihulinna maalinn Nõmpa külas on ehituselt kõige võimsam maalinn Saaremaal. Linnus paikneb Kärlast 7 km põhjas küladest eemal metsas, liivaluidetel, mida osalt piiravad sood.

Uuri lisaks


Kihelkonna Mihkli kirik

 

Kihelkonna Mihkli kirik ehitati 13. sajandi II pooles ja on Saaremaa kõrgeim kirik. Säilinud on kiriku võlvimaalingud 13. sajandist. Eesti vanim, 14 registriga orel ehitati 1805. a. Kellatorn, mis asub kirikust eraldi mõnisada meetrit eemal, ehitati 1638. a. Kellatorn on ainulaadne kogu Baltikumis, kuna on vanim säilinud kirikust eraldiseisev kellatorn. 2009. a paigutati kellatorni uus tornikell, kust keskpäeval kuuleb jälle kellahelinat. Praegune torn ehitati esialgsele kirikule juurde 19. sajandi lõpul.

Uuri lisaks


Leedri küla

   

Leedri küla tekkis 13. sajandi lõpul Lümanda mõisa juurde. Küla on oma hästi säilinud kiviaedade ja sumbkülale iseloomuliku tänakute võrguga Lääne-Saaremaa kaunimaid külasid, mis meenutab mõnevõrra Koguva küla Muhumaalt. Leedri eristub teistest Saaremaa küladest oma hästi säilinud ajaloolise tiheda teedevõrgu, väljade
ja kiviaedade struktuuriga. Legendaarsed ja muinsuskaitse all olevad kiviaiad on kõrged, stiilsed ja väga vanad.

Uuri lisaks


Pilguse mõis

     

Pilguse mõisakompleksi kujunemine sai alguse 16. sajandil. Praegu on Pilguse mõisaansambel arhitektuuri-mälestisena riikliku kaitse all, seda eelkõige peahoone, väravaehitiste ning haruldase paekiviaedade süsteemi tõttu. Mõisas on oma lapsepõlve veetnud vene ümbermaailmapurjetaja ja Antarktika avastaja Fabian von Bellingshausen (1778-1852). Pilguse mõisas tegutseb külalistemaja, kus mõisaproua pakub kehakinnitust ka suvistele ränduritele.

Uuri lisaks


Jämaja kirik

 

Jämaja kirik sai praeguse kuju 1864. a põhjalike ümberehituste käigus. Jämaja kalmistu on Eestis merele kõige lähemal olev surnuaed. Kalmistul asuvad kaks mälestusmärki erinevatel aegadel hukkunud laeva-meeskondadele. Kalmistul asuv Buxhoevedenite kabel on ühtlasi kõige vanem kiviehitis Saaremaal.

Uuri lisaks