Kaali meteoriidi kraatrite väli

Kaali meteoriidikraatrite väli tekkis Saaremaale sadanud meteoriiditükkidest, mis jätsid dolomiitsesse aluspõhja erineva suurusega kraatreid. Pronksiajal ajal oli Saaremaa asustatud paik ning hävingut ja segadust tekitas see siinses muistses rahvas kindlasti. See on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Sündmus on jätnud jälje teistegi Põhjala rahvaste pärimustesse - siia olevat päike magama läinud.
9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja kuulsaim on peakraater. Maailma hiidkraatrite hulgas on Kaali kraater kaheksandal kohal. See on Eesti haruldasim loodusmälestis. Peakraater (läbimõõt 110 m) on kogu Euroopas kõige kergemini ligipääsetav ja ühtlasi kõige noorem meteoriidikraater. Kraatrite vanuse määramiseks viidi 2014. a suvel läbi kaevamised kraatrist väljaspool. Plahvatuseelse maapinna uurimise tulemusel määrati kraatrite uueks tekkeajaks 1650-1400 a eKr.