Karuse kirik

   

Karuse kirik sarnaneb suuresti keskaegsete kirikutega saartel. Karuse kirikut peetakse üheks vanimaks kirikuks Lääne-Eestis. Ühevõlviline pühakoda pärineb 13.sajandi II poolest. Kirikuaeda kaunistab 18. sajandist pärit ümmarguse põhiplaaniga kabel.

Uuri lisaks


Salevere Salumägi

     

Salevere Salumägi on merest taandunud pank, mida peetakse Siluri klindi kõige idapoolsemaks pangaks ja Läänemaa üheks kaunimaks paigaks. Panga suhteline kõrgus on 15 m. Panga seinast voolab välja Silmaallikas, mida on vanal ajal peetud pühaks paigaks. Kõrgendikku katab liigirikas loomets ja panga all on võimalik vaadelda haruldast salumetsa. Salevere Salumäega saab tutvuda liikudes mööda 1,5 km pikkust hästi hooldatud RMK matkarada. Salumäel on ka muinaslinnuse jäänused, näha saab madalat linnusevalli.

Geopeituse mäng! Aarde koordinaadid: 58o41´27.3“N 23o35´22.1“E

Liikudes mööda laudteed allika poole, juhatab aarde asukoha astangul kätte maotaoline puu. Aare on pakendatud musta kilekotti ja seotud takunööriga pakikeseks (aarde mõõdud 10 x 10 cm).

Uuri lisaks


Kaali meteoriidi kraatrite väli

         

Kaali meteoriidikraatrite väli tekkis Saaremaale sadanud meteoriiditükkidest, mis jätsid dolomiitsesse aluspõhja erineva suurusega kraatreid. Pronksiajal ajal oli Saaremaa asustatud paik ning hävingut ja segadust tekitas see siinses muistses rahvas kindlasti. See on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli.

Uuri lisaks


Sõrve säär

             

Maaliline Sõrve sääre tipp on Saaremaa kõige lõunapoolsem punkt. Paekivikruusane, umbes 1 km pikkune maasäär lõppeb sügavas meres. Sääre on Eestis üks parimaid paiku lindude rände jälgimiseks. Sõrve tuletorn kuulub Eesti kõrgemate sekka.

Uuri lisaks


Kesselaid

     

Kesselaid on Eesti vanim ja kõrgeim laid, mis asub Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel. 1,7 km2 suuruse laiu kõrgeim koht - Kesse pank - asub looderannas ning on umbes 600 m pikk ja ligi 8,5 m kõrge.

Uuri lisaks


Matsalu rahvuspark

   

Penijõe mõisahoone II korrusel paikneva Matsalu looduskeskuse ekspositsioon pakub külalisele hea võimaluse tutvumiseks Matsalu rahvuspargi eripäraga: Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine läbi aastakümnete, omanäolised rannaniidud, puisniidud ja puistud, rikkalik kultuuripärand. 

Uuri lisaks


Kõmsi tarandkalmed

 

Kõmsi tarandkalmed annavad tunnistust, et siinne paik on olnud üks vanimatest asulapaikadest Lääne-Eestis. Risti-Virtsu maantee ääres asuvad Kõmsi tarandkalmed pärinevad varasest rauaajast.

Uuri lisaks


Hanila kirik

     

Hanila kirik on üks Saare-Lääne piirkonna stiilsemaid varagooti sakraalehitisi, mis on ehitatud 13. sajandil. Kiriku läänemüüris vaata kindlasti võlvidele viivat treppi ja 1707. aastast pärinevat barokkstiilis kantslit ja nikerdatud altarit. Huvitavad on ka kiriku juures kalmistul säilinud huvitava kujuga, ilmselt varasest keskajast pärit hauatähised.

Uuri lisaks


Hanila muuseum

     

Hanila muuseum kannab kohaliku koduloolase ja aukodaniku August Tampärgi nime, kelle elutööks oli kultuuripärandi säilitamine tulevastele põlvkondadele ja kes oma isikliku koguga pani aluse muuseumi tekkele. Etnograafiline ja kultuurilooline püsiekspositsioon koosneb mitmest alajaotusest: taluõu, rehetuba, töötuba. 

Geopeituse mäng! Aarde koordinaadid:

58o36´48.8“N 23o36´14.3“E

Aare on veevoolu teel kolme kivi all. Aare on pakendatud musta kilekotti ja seotud takunööriga pakikeseks (aarde mõõdud 10 x 10 cm).

Uuri lisaks


Maasi ordulinnus

     

Maasi ordulinnust hakati rajama peale saarlaste Jüriöö ülestõusu mahasurumist 1345. a. Linnus hävitati Saaremaad valitsenud taanlaste poolt 1576. aastal.

Uuri lisaks


Angla Tuulikumägi

       

Angla tuulikumäel on ainsana Saaremaal oma algse ilme säilitanud tuultele avatud mägi, kuhu ehitati sajand tagasi kogu küla veskid. Tuulikumäel ootab külastajaid Angla Pärandkultuurikeskus, kus on võimalik omandada esivanemate käsitööoskusi, osaleda rahvakultuuri tutvustavatel üritustel ja maitsta kohalikke roogasid. 

Uuri lisaks


Panga pank

         

Panga panga pikkus on ligi 3 km ja kõrgus kuni 21,3 m, mistõttu on tegemist Lääne-Eesti saarte kõrgeima rannajärsakuga. Tegelikult asub siin mitte ainult üks, vaid lausa kolm pangajärsakut. Pangal leidub rohkesti kivistisi.

Uuri lisaks


Jaagu-Mihkli hiiekivi

 

Jaagu-Mihkli hiiekivi asub Ridase külas ja kujutab endast suurte mõõtmetega rabakivigraniidist rändrahnu. Püstloodis külgedega kivi on muistsetel aegadel kasutatud ohvripaigana.

Uuri lisaks


Võiküla munakivitee

 

Võiküla munakivitee, mis on üks vähestest hästi säilinud munakiviteedest Saaremaal, algab Kuivastu sadamast. Umbes 3 km pikkune munakivitee rajati 1914-1916 rannakaitsepatareide ehitamiseks ja varustamiseks.

Uuri lisaks


Rannaniidi pangad

   

Rannaniidi pangad (5 tükki) asuvad Muhu saare kirdetipul ca 1,5 km pikkusel maa-alal. Rannaniidi pangastikus avaldub kohati väga selgesti mandrijää kulutav toime. Pankade maksimaalne kõrgus on 3,5 m. Nendest kõrgeim on Püssina pank, mis on umbes 60 m pikk ja kuni 5,6 m kõrge.

Uuri lisaks


Üügu pank

   

Üügu pank, mis on suurim ja kaunim Muhu pankadest, asub rannajoonest umbes 150 m kaugusel. Pangajärsak on 0,5 km pikk ja kõrgusega 10 m merepinnast. Tähelepanuväärsed on pangas leiduvad murrutuskulpad, mis moodustasid suuremaid ja väiksemaid koopaid. Panga juures asub Silmaallikas, mille vett on läbi aegade peetud tervendavaks.

Uuri lisaks


Muhu Katariina kirik

       

Muhu Katariina kirik, mis on tõenäoliselt ehitatud 13. sajandil, on üks kaunimaid keskaegseid paekivist sakraalehitisi saartel. Iseloomulikult Saaremaa keskajal ehitatud kindluskirikutele, puudub ka Muhu kirikul torn. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud dolomiidist raiddetaile. Kirik asub Muhu saare keskuses Liiva külas.

Uuri lisaks


Koguva küla

       

Koguva küla võib pidada Eesti talurahvaarhitektuuri üheks väljapaistvamaks näiteks. Küla kõik hooned on arhitektuurimälestisena kaitse all. Küla kiviaiad on üle 200 aasta vanad. Küla on tuntud Juhan Smuuli sünnikohana. Kogula külas asub Muhu Muuseum, mille keskuseks on Tooma talu – Juhan Smuuli kodutalu.

Uuri lisaks


Suuriku pank

   

Suuriku pank on kuni 11 m kõrguse ja 1,6 km pikkusena suur ja võimas, Panga panga järel kõrgeim rannajärsak saartel. Panga peal laiub omapärane männimets. Suuriku panga ees meres on samuti astang, mis on lõhkunud laevu ja võtnud elusid.

Uuri lisaks


Kuriku pank

   

Kuriku pank asub ligi 200 m kaugusel Suurikust ja on kaksikpangast mõõtmetelt tunduvalt väiksem – pikkust 1,3 km ja kõrgust 4,5 m.

Uuri lisaks


Undva pank

   

Undva e. Tõrvasoo panga pikkus on umbes 500 m ja kõrgus 2 m. Pank ja rannikujoon on tuulte ning tormide poolt pidevas muutuses. Undva panga all lahes talvitub kogu maailmas otseses hävimisohus olev linnuliik – kirjuhahk.

Uuri lisaks


Kuressaare piiskopilinnus

           

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides. Linnuse ehitamist piiskoppide residentsiks alustati ilmselt juba 13. sajandi lõpus. Hilisemate sajandite vältel tugevdasid ja uuendasid linnust nii siin valitsenud taanlased kui rootslased. Praeguseks on linnus
põhjalikult restaureeritud. Linnuses tegutseb Saaremaa Muuseum, pakkudes külastajaile teadmisi Saaremaa ajaloost ja loodusest.

Uuri lisaks


Ruhnu saar

           

Ruhnu saarele pääseb Roomassaare sadamast pärast kahe tunni pikkust merereisi. Ruhnu puukiriku puhul on tegemist teadaolevalt vanima säilinud puithoonega Eestis, mille õhus on tunda kerget tõrva ja vana puidu lõhna, imetletakse nikerdustega kantslit ja akendel olevaid säravaid rubiine. Kirik valmis 1644. a ning on arhitektuuri
poolest ainulaadne ka Euroopa mastaabis. Stockholmi ajaloomuuseumis hoitakse tänaseni Ruhnu puukirikust pärit klaasimaalide kollektsiooni. Neid kuute 17. sajandi klaasimaali peetakse ühtlasi Eesti klaasikunstiajaloo vanimaks ja väärtuslikuimaks kollektsiooniks. 1912. a valmis Ruhnu uus kirik, kolme sammu kaugusele vanast puukirikust.

Uuri lisaks


Valjala Martini kirik

       

Valjala kirik rajati, esialgu küll kabelina, arvatavasti võidutähisena kohe pärast Valjala maalinna vallutamist 1227. a. Ilmet hakkas kirik võtma sajand hiljem, ja nagu Saaremaal kombeks, kindlustatud kirikuna. Torn ehitati kirikule 17. sajandil. Valjala kirik on vanim säilinud maakirik Eestis.

Uuri lisaks


Pöide maalinn

 

Pöide ehk Kahutsi maalinn on ovaalse väliskujuga Saaremaa üks suurimaid muinasaegseid linnuseid. Välisnõlv, mille kõrguseks on 11 m, on säilinud suhteliselt hästi. Pöide kiriku läheduse tõttu on tekkinud legend, et need kaks objekti on omavahel maa-aluse käiguga ühendatud.

Uuri lisaks


Lümanda lubjapark

       

Lümanda Lubja- ja Tõrvapargi elamusrajal saab tutvuda 70-90 aastat vanade konserveeritud lubjaahjudega ning sajanditevanuse lubjatootmise tehnoloogiaga. Peale teemapargi läbimist on võimalus vaadata filmi “Lubjaringis”, kus on kirjeldatud kogu lubjatootmise protsessi ning lubja kasutamisvõimalusi. Piirkond on tuntud kui ajalooliselt välja kujunenud lubjakivi kaevandamise ja lubjapõletuse ala. Ligikaudu 10-15 hektaril on loendatud 16 lubjaahju varemed.

Uuri lisaks


Vatla maalinn

 

Vatla maalinn oli arvatavasti 11-13.sajandil muistse Karuse kihelkonna keskuseks. Vatla linnus on üks ilmekamatest Lääne-Eesti muinasaja lõpul püstitatud linnustest. Linnus on ehitatud moreenvalli otsale ja läbimõõdult 42-60 m. Kohati üle 11 m kõrguselt nõlvalt on hea vaade ümbritsevatele maadele ning ligi 5 km kaugusel asuva mereni.

Uuri lisaks


Tuhu soo

   

Tuhu soo kujunemine algas üle 5000 aasta tagasi, kui hoogustus siinsete jäänukjärvede soostumine.
Silmapaistvalt ilus on paik maikuus, kui soo on kaetud valgete ubalehtede õitega. Matkajaid ootab laudtee ja vaatetorn. Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suurimaid soostike, paiknedes vaid 10km kugusel merest on ta oma arengulooliselt noor. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. 

Tuhu sooga saab tutvuda 1,1 km pikkusel RMK matkarajal.

Uuri lisaks


Vatla mõis

   

Vatla mõis rajati 16. sajandi lõpus. 1807. a omandas mõisa Otto von Rosen, kes lasi oma valdustes välja ehitada varaklassitsistliku mõisa-ansambli, mis kuulub Läänemaa kauneimate sekka.

Vatla mõisaansambel on omanäoline hoonete kompleks, kus näiteks üks maja on ehitatud nii, et ühest nurgast teine nurk kätte ei paista. Praegu tegutseb mõisa härrastemajas Vatla Põhikool, hobusetallides on spordisaal ja aidas rahvamaja.

Geopeituse mäng! Aarde koordinaadid: 58o33´41.7“N 23o43´13.1“E

Aare asub kuldnokkade ühiselamus. Aardeni jõudmine nõuab tasakaalu või ujumisoskusi! Aare on pakendatud musta kilekotti ja seotud takunööriga pakikeseks (aarde mõõdud 10 x 10 cm).

Uuri lisaks


Laelatu puisniit

 

Laelatu puisniit on üks suurimatest säilinud puisniitudest terves Põhja-Euroopas. Ala on olnud niidetavana kasutuses sajandeid. Sealt on leitud 76 taimeliiki ühelt ruutmeetrilt, mis tõstab puisniidu selle näitaja poolest esimesele kohale maailmas. Lisaks on siin esindatud 2/3 Eestis kasvavatest orhideedest.

Uuri lisaks


Puhtulaid

     

Puhtulaid on laid vaid nime poolest – läbi endise merelahe viib praegusele poolsaarele tammil kulgev sõidutee. Poolsaare edelatipus asuvasse linnutorni koguneb kevadeti huvilisi Euroopast ja kaugemaltki arktiliste lindude rännet uudistama.

Sügisel võib seal kohata lisaks läbirändavatele veelindudele värvulisi ja tuvisid. Omaette vaatamisväärsusteks Puhtus on kaks puud - 24 m kõrgune ja 360 aastane mänd ning võimas tamm, mille ümbermõõt on 4,8 m ning kõrgus 24 m.

Geopeituse mäng! Aarde koordinaadid: 58o33´11.4“N 23o32´50.3“E

Aare asub linnutorni jalamil ristikivi poolses küljes. Aare on pakendatud musta kilekotti ja seotud takunööriga pakikeseks (aarde mõõdud 10 x 10 cm).

Uuri lisaks


Kirsi Vanasõidukite muuseum

   

Valeri Kirsi Vanasõidukite muuseum asub Virtsu alevi alguses ja kajastab vanasõidukite arengu lugu. Hobusõidukid, rattad, autod – eksponaate on erisuguseid. Elamus ratta ajaloost on garanteeritud.

Uuri lisaks


Virtsu vasall-linnuse varemed

       

Virtsu vasall-linnuse varemed mälestavad 15. sajandil ehitatud kastelltüüpi ehitist, mida omal ajal kasutati Saare-Lääne piiskopkonna kindlusena mandri ja saare vahelise laevaliikluse kontrollimiseks ja turvamiseks. 1533. a linnus purustati vaenlaste poolt ning mõned aastad hiljem, Valmiera maapäeval, keelati linnuse taastamine sootuks.

Uuri lisaks


Virtsu tuletorn

 

Virtsu tuletorn on kohati nukra ajalooga. Õigupoolest on tänasel päeval Suures Väinas orienteerumist hõlbustav majakas Virtsus juba neljas. Praegune tuletorn on oma plaanilt neljatahuline ja merepinnast 19 m kõrgusel.

Uuri lisaks


Väikese väina tamm

 

Väikese väina tamm ühendab Muhu saart Saaremaaga. Ehitustöid viidi läbi üheaegselt mõlemal pool väina kaldaid ja tamm avati 1896. a. Tammi ümbruses laiuvatel rooväljadel peatuvad kevadeti-sügiseti suured veelinnuparved.

Uuri lisaks


Orissaare staadioni tamm

       

Orissaare aleviku keskel asub Orissaare staadionitamm, mis võitis 2015. a Euroopa aasta puu tiitli. Esialgu kasvas tamm küll staadioni kõrval, kuid 1951. a staadionit laiendati ning tamm jäi keset staadioni jalgpalliväljakut. Seetõttu on tamm eriline mitte ainult Eestis, leidnud tunnustust kogu maailmas.

Uuri lisaks


Pulli pank

     

Pulli pank on merelainete murrutada, paljand on siin alati puhas ja geoloogiline ehitus hästi nähtav. Pulli pank on sarnane Muhu ja Kesselaiu pankadega. Pulli pank on üks väheseid kohti, kus Saaremaa aluspõhja ehitus nii selgesti näha on. Pangast veidi kaugemal mere põhjas asub veel üks panga astmestik, mille vastu veealused hoovused vaikse ilmaga loksudes kohinat tekitavad.

Geopeituse mäng! Aarde koordinaadid: 58o36´52.5“N 22o57´14.6“E

Suure kivirahnu pealt maa poole vaadates märkad pihlakat, mille juure alt leiad aarde, ära kaeva! Aare on pakendatud musta kilekotti ja seotud takunööriga pakikeseks (aarde mõõdud 10 x 10 cm).

Uuri lisaks


Jaani kirik

 

Jaani kirik on Saaremaa väikseim ja merele lähim paekivikirik, mis ehitati 17. sajandi lõpus pidalitõbiste kirikuks. See on üks väheseid Põhjasõja eelseid barokseid maakirikuid Eestis. Kirik on nime saanud Aleksandria patriarhi, püha Johannes Almuseandja järgi, kes oli vaeste ja haigete kaitsja. 

Uuri lisaks


Leisi õigeusu kirik

 

Leisi õigeusu kirik on ehitatud 1873. aastal. 19. sajandi keskpaiku olid Saaremaal järjepanu ikalduseaastad.
Rahva seas levisid kuuldused, et end riigivõimu juures üles kirjutades vabanetakse mõisa kohustustest ning keiser kingib usuvahetajatele maad. Apostlikku õigeusku siirdus 30% Saaremaa tollasest elanikkonnast. Seepärast võib Saaremaal ringi sõites kohata väikeseid sibulkuplitega õigeusu kirikuid.

Uuri lisaks


Karja kirik

 

Karja kirik on justkui ehtelaegas, siin peitub rohkem kui üheski teises meie keskaegses maakirikus dolomiidist raidskulptuure ja -dekoori ning mõistatuslikke paganlike motiividega võlvi- ja seinamaalinguid. 13. sajandist pärit ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teevad kiriku ainulaadseks kogu Põhja-Euroopas.

Uuri lisaks


Paatsa maalinn

   

Mustjala valda, Paatsa külla jääb Paatsa maalinn, mille madal liivast ringvall kuhjati 13. sajandi lõpul või 14. sajandi algupoolel. 11.-13. sajandil asus samas kindlustamata asula.

Uuri lisaks


Küdema ja Lepakõrve kurisud

 

Küdema ja Lepakõrve kurisud on suuremateks ja huvitavamateks karstinähtuste esinemiskohtadeks Saaremaal ja paiknevad luitestunud rannavallide vahel. Küdema kurisu asub Küdema külast lõuna pool ja kujutab endast kuni 35 m pikkust ja kuni 5 m sügavust karstilehtrit. Lepakõrve kurisu jääb Küdema külast 3-4 km kirdesse, mööda randvalle Paatsa külla viiva tee äärde. Kurisu pikkus on umbes 120 m ja sügavus 7 m. Tänapäeval voolab vesi kurisusse suubuvas ojasängis vaid kevadel.

Uuri lisaks


Ninase pank

   

Ninase panga pikkus on umbes 1,5 km, kõrgus veidi üle 5 m. Ligi 200 m kaugusel merest asub 12 m kõrgune loodusvaatlustorn. Panga peal asub reisiparvlaeva Estonia katastroofis hukkunutele pühendatud mälestusmärk. Panga allosas, kuhu pääseb Tagaranna küla poolsest otsast, on vaadeldavad merglid (lubi- ja saviainest koosnev nn vesipaas) ja nende peal lubjakivid. Panga kivimeis on rikkalikult karpe ning meriliiliate osiseid.

Uuri lisaks


Abula pank

   

Abula pank on tagasihoidlik, umbes 2 m kõrgune ja 400 m pikkune kiviklibune astang.
Panga põhjatipus on meri ümaraks lihvinud stromatopoore, mistõttu geoloogid nimetavad seda „pealuurannaks“. Piirkonnas olevate loodusradade kohta saab infot RMK Mustjala loodusmajast.

Tutvu piirkonnaga mööda 6,8 km pikkust RMK matkarada.

Uuri lisaks


Merise pank

   

Abula pangast umbes 7 km mööda väikest metsateed põhja poole liikudes asub Merise neeme otsas Merise pank, mille kogupikkus on 250 m ja kõrgust kohati 2,5 m. Merise küla mets peidab endas Mustjala valla suurimat rändrahnu, Merise rändrahn, mille kõrgus on 4,5 m ja ümbermõõt 22 m.

Uuri lisaks


Kaande meteoriidisaju koht

 

Kaande meteoriidisajukoht, mis leidis aset 1855. a, on samuti leitav Merise külas. See oli esimene meteoriit Eestis, mille langemisest on olemas nii pealtnägijate kirjeldused kui ka maale langenud meteoriiditükid. Kivimeteoriidi läbimõõt oli 30 cm, mis lõi maapinda 45 cm läbimõõduga ja 40 cm sügavuse lohu.

Uuri lisaks


Kalja karstilehtrid

   

Kalja karstilehtrid ehk kurisud ja maa-alused jõed on salapärane loodusnähtus kevadise suurvee ajal. Suuremaid kurisuid on kokku 7, suurima läbimõõt 18 m ja sügavus 6 m. Karujärvest, mis on Saaremaa vanim järv oma ligi 8000 aasta vanusega, voolava jõe veed neelduvad Kalja kurisudesse ja maa-alustesse jõgedesse ning avanevad
paar km eemal muistses pühas hiies - Hiieniidi allikatel. Karstialad on Saaremaa paese ja lõhelise aluspõhja iseloomulik ja levinud nähtus. Tutvu piirkonnaga jalutades mööda RMK 1,0 km pikkust matkarada.

Uuri lisaks


Pidula rüütlimõis

       

Pidula rüütlimõis rajati 16. sajandil, üsna pea pärast Põhjasõda. Enne seda paiknes siin pidalitõbiste varjupaik. Mõisa peahoone on ühekorruseline, ehitatud kohalikust Selgase dolomiidist saaremaalikult lihtsas barokkstiilis. Säilinud on mitmed kõrvalhooned. Pidula mõisas pakutakse majutust, toitlustus ja vaba aja veetmise võimalusi.

Uuri lisaks


Odalätsi allikad

 

Odalätsi allikate vesi tuleb ümbruskonna soodest ja Karujärvest ning jookseb mööda maa-aluseid karstipragusid mere suunas. Allikates pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale. Rahvajutu järgi trampis Vanapagan allikaaugud jõuetus vihas maasse, kui ta oli Suurelt Tõllult lüüa saanud. Legendi räägib, et kui pesta allika veega
nägu ja käsi, siis püsid igavesti noorena.

Uuri lisaks


Vilsandi Rahvuspark

               

Vilsandi Rahvuspark laiub ligi 240 km2 suurusel alal, valdav osa sellest on laiduderohke rannikumeri (pisut üle 160 saare), vaid kolmandik on maismaa. Rahvuspargi eellaseks on Baltimaade vanim kaitseala - 1910. a loodud Vaika saare linnukaitseala. Rahvuspargi loodust on kujundanud pehme mereline kliima ja iseloomustab rikkalik merelinnustik, Läänemere suurim hallhüljeste lesila ja sigimispaik, rikkalik haruldaste liikidega taimestik ja geoloogilised ning arheoloogilised väärtused. Vilsandi Rahvuspargi keskus asub Loona mõisakompleksis. Püsiekspositsioon tutvustab rahvuspargi loodust ja ajalugu ning saab vaadata loodusfilme rahvuspargist ja Saaremaast. Samas asuvas Kivimajas on ka geoloogiline väljapanek.

Uuri lisaks


Loona mõis

             

Vilsandi Rahvuspargi keskus asub Loona mõisakompleksis. Püsiekspositsioon tutvustab rahvuspargi loodust ja ajalugu ning saab vaadata loodusfilme rahvuspargist ja Saaremaast. Samas asuvas Kivimajas on ka geoloogiline väljapanek. Mõis toimib hotellina, seal asub ka restoran ning pakutakse huvitavaid loodusretki ja giidiga matku.

Uuri lisaks


Tagamõisa puisniit

 

Tagamõisa puisniit on ilus jändrike tammedega, taimede poolest väga liigirikas paik. Puisniidud on vanimad looduskooslused, mida inimene on järjepanu tuhandeid aastaid kujundanud. Veel sajand tagasi oli kogu Saaremaa pinnast 30% puisniitude all. Tagamõisa puisniit on Saaremaa suurim ning liigirikkuselt Eestis kolmandal kohal – ühel ruutmeetril on loendatud 67 liiki.

Uuri lisaks


Harilaid

   

Harilaid on merre küündiv liivane-klibune poolsaar, mis kerkis merest umbes 2000 a tagasi. Võttes ette 8 km pikkuse jalgsimatka mööda RMK matkarada võib imetleda kauneid liivarandu, väikeseid merelahtesid, üllatavaid rannikujärvi, väga omapärast ja õrna kaitstavate liikidega taimestikku, sambla ning samblikuväljasid, vaadelda merelinde ja hea õnne korral ka hülgeid. Poolsaare tippu ehib 1933. a valminud 26 m kõrgune Kiipsaare tuletorn, mis meres liikuvate liivade tõttu vahel viltu vajub ja vahel jälle tikksirgena seisab.

Uuri lisaks


Jaagarahu karjäär

 

Jaagarahus oli suur sadam, mis ehitati eelmise sajandi alguses hinnalise kohaliku koralllubjakivi väljaveoks Euroopasse. Sadama läheduses asub vett täis valgunud paemurd. Omal ajal ühendas kivimurdu sadamaga koguni raudtee. Nõukogude ajal, 1941. ja 1945. a algas Jaagarahu sadamast sadade küüditatute teekond Siberisse. Sadam hävis 1969. a võimsas tormis.

Uuri lisaks


Mihkli talumuuseum

       

Mihkli talumuuseum Viki külas on Eesti üks omapärasemaid muuseume. Selle rajamiseks ei olnud vaja teha kogumistöid: lisaks täielikule hoonete kompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Pea eranditult on need esemed valmistanud selle talu elanikud kahe sajandi jooksul, kuue põlvkonna kätetööna.

Uuri lisaks


Lihulinna maalinn

   

Lihulinna maalinn Nõmpa külas on ehituselt kõige võimsam maalinn Saaremaal. Linnus paikneb Kärlast 7 km põhjas küladest eemal metsas, liivaluidetel, mida osalt piiravad sood.

Uuri lisaks


Euroopa keskpunkt

   

Märkimata ei saa jätta Mõnnuste külas asuvat Euroopa keskpunkti. Euroopas on mitmeid keskpunkte, kuid Euroopa keskpunkt asub Mõnnustes, kui võtta arvesse kõik saared ja kaugemad punktid.

Geopeituse mäng! Aarde koordinaadid 58o18´33.7“N 22o16´30.8“E

Kadakase karjamaa ääres kiviplaadi all. Aare on pakendatud musta kilekotti ja seotud takunööriga pakikeseks (aarde mõõdud 10 x 10 cm).

Uuri lisaks


Kihelkonna Mihkli kirik

 

Kihelkonna Mihkli kirik ehitati 13. sajandi II pooles ja on Saaremaa kõrgeim kirik. Säilinud on kiriku võlvimaalingud 13. sajandist. Eesti vanim, 14 registriga orel ehitati 1805. a. Kellatorn, mis asub kirikust eraldi mõnisada meetrit eemal, ehitati 1638. a. Kellatorn on ainulaadne kogu Baltikumis, kuna on vanim säilinud kirikust eraldiseisev kellatorn. 2009. a paigutati kellatorni uus tornikell, kust keskpäeval kuuleb jälle kellahelinat. Praegune torn ehitati esialgsele kirikule juurde 19. sajandi lõpul.

Uuri lisaks


Vilsandi saared

       

Vilsandi saared on oma väiksusest hoolimata väga eriilmelised - siin on dolomiitseid kaljurannikuid, rannaniite, liivarandu, roostikke, loopealseid männimetsi, kiviaedu. Vilsandi on Eestimaa kõige päikeselisem paik - päikeseta on siin aastas vaid umbes 90 päeva. Üle 2000 a vanust Vilsandi saart tuntakse tänu rikkalikule merelinnustikule kui „linnuparadiisi“ 37 m kõrgune Vilsandi tuletorn, mis ehitati 1809. a, on Saaremaa vanim. Vilsandile saab kas paadiga Papissaare sadamast või jalgsi Käkisilma rannast.

Uuri lisaks


Leedri küla

   

Leedri küla tekkis 13. sajandi lõpul Lümanda mõisa juurde. Küla on oma hästi säilinud kiviaedade ja sumbkülale iseloomuliku tänakute võrguga Lääne-Saaremaa kaunimaid külasid, mis meenutab mõnevõrra Koguva küla Muhumaalt. Leedri eristub teistest Saaremaa küladest oma hästi säilinud ajaloolise tiheda teedevõrgu, väljade
ja kiviaedade struktuuriga. Legendaarsed ja muinsuskaitse all olevad kiviaiad on kõrged, stiilsed ja väga vanad.

Uuri lisaks


Elda pank

   

Elda pank on eriline nurgeliste ja paksude paeplaatide ning rannal paljanduva sileda paepõranda poolest. Nõukogude võimu ajal olid saarte rannad kinnised piirkonnad, Elda pangal võib praegugi näha NSVL piirivalve lagunevat vaatlustorni. Kummalised varemed meie rannaaladel on enamjaolt kõik pärit sellest ajast.

Uuri lisaks


Soeginina pank

   

Soeginina pank on kuni 3 m kõrgune ja 500 m pikkune astang, mille seinal saab vaadelda kivimist välja leostunud erinevate organismide kivistisi. Soeginina pank näeb väga eriline välja - paelahmakatesse tekkinud pragude vahelt väänduvad välja pangapealsete kaskede juured, ulatudes lausa merevette. Soeginina pangalt paistab Innarahu, kus käivad hallhülged lesimas ja jäävaestel talvedel poegimas.

Uuri lisaks


Katri pank

   

Katri pangale on märjal aastaajal üleujutatud rannaluha tõttu raske pääseda. Tagasihoidlik 0,5 km astang sisaldab aga külluslikult kivistisi. Nõukogude Liidu ajal asus pangal piirivalvetorn ja vaatluspunkt. Sellest ajast on veel tänaseni mõningad jäljed looduses.

Uuri lisaks


Pilguse mõis

     

Pilguse mõisakompleksi kujunemine sai alguse 16. sajandil. Praegu on Pilguse mõisaansambel arhitektuuri-mälestisena riikliku kaitse all, seda eelkõige peahoone, väravaehitiste ning haruldase paekiviaedade süsteemi tõttu. Mõisas on oma lapsepõlve veetnud vene ümbermaailmapurjetaja ja Antarktika avastaja Fabian von Bellingshausen (1778-1852). Pilguse mõisas tegutseb külalistemaja, kus mõisaproua pakub kehakinnitust ka suvistele ränduritele.

Uuri lisaks


Viidumäe Looduskaitseala

     

Viidumäe Looduskaitseala on rajatud haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitsmiseks. Kaitseala asub Saaremaa vanimas ja kõrgemais osas, mis ulatub kuni 59 m üle veepinna. Piirkond on botaaniliselt väga rikas. Näiteks on siin on Saaremaa robirohu ja Alpi võipätaka kasvupaigad. Rohkem infot jagab Keskkonnaameti Viidumäe Looduskaitseala Külastuskeskus. Tutvu looduskaitsealaga liikudes mööda 1,6 km pikkust RMK õpperada.

Uuri lisaks


Salme muinaslaevade leiukoht

     

Salme muinaslaevade leiukoht paikneb Salme jõe kaldal, kust 2008. ja 2010. a kaevasid arheoloogid välja kogu Euroopa kontekstis erakordse leiu - kaks Skandinaavia päritolu lahingumatusega laeva 8. sajandist. Võitluse jäljed skelettidel ja hauapanused lubavad oletada, et laevadesse maeti Saaremaale röövkäigule tulnud ja siin maha löödud Skandinaavia ülikud ning nende väesalk.

Uuri lisaks


Kaugatuma pank

     

Kaugatuma pank, mis on jälgitav ligi 2 km pikkusel rannalõigul, jääb veepiirist eemale ning paika ohustab kiire tasandumine ja kinni kasvamine. Sealne kivim aga sisaldab massiliselt meriliiliate ümmargusi varrelülisid. Seda
„sõrmuspaasi“ saab imetleda pangast umbes 100 m kaugusel veepiiril oleval paepõrandal. Kaugatuma pangast paari km kaugusel, Lõu paljandil, asub nn „eterniitrand“, kus võib näha 400 miljoni aasta vanuseid kivistunud laineviresid.

Geopeituse mäng! Aarde koordinaadid: 58o07´51.4“N 22o13´02.0“E

Aaret valvavad pihlakat saatvad kadakad. Aare on pakendatud musta kilekotti ja seotud takunööriga pakikeseks (aarde mõõdud 10 x 10 cm).

Uuri lisaks


Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin

 

Lõpe-Kaimri tanktitõrjeliin rajati II maailmasõja ajal. Üle aasade ja heinamaade kulgev pikk, püramiiditaolistest betoonelementidest koosnev katkematu rivi pidi vaenlase tankide roomikud purustama ja soomuse rebestama. Praegugi on võssa kasvanud liin osaliselt nähtav.

Uuri lisaks


Rahuste rannikumaastik

 

Rahuste rannikumaastik on kujunenud inimese ja looduse pikaajalisel koostoimel. Siinne rannaniit on üks paremini säilinud ja esinduslikumaid Eestis. Rahuste külast lääne poole jääb tihe kivikülv. Kõik kristalsetest kivimitest rahnud ja munakad, mis saarte randu palistavad ning ka kaugemalt sisemaalt leida võib, on pärit Skandinaavia mägedest, Soome kaljukõrgendikelt ja osaliselt ka Läänemere põhjast. Kohale on nad rännanud
viimase siit ülekäinud mandriliustiku poolt 25000-12000 aasta eest.

Uuri lisaks


Jämaja kirik

 

Jämaja kirik sai praeguse kuju 1864. a põhjalike ümberehituste käigus. Jämaja kalmistu on Eestis merele kõige lähemal olev surnuaed. Kalmistul asuvad kaks mälestusmärki erinevatel aegadel hukkunud laeva-meeskondadele. Kalmistul asuv Buxhoevedenite kabel on ühtlasi kõige vanem kiviehitis Saaremaal.

Uuri lisaks